Eesti

Eesti / 18. märts 2018 / Autor: Kirjalikult / Teabeallikas: Haridus- ja teadusminister

Täna alustatakse koolides digipädevuste tasemetööde pilootprojektiga, milles osaleb rohkem kui 1400 põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklasside õpilast.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõdes, et digi on leidnud kindla koha meie elus. „Me puutume sellega kokku igapäevaselt nii tööl kui ka vabal ajal. Meie laste elu erineb meie lapsepõlvest väga palju ning sageli on nad digilahenduste kasutamisel meist juba ette jõudnud,“ sõnas Reps. „Tasemetöö abil saame teada, millised on meie õpilaste digioskused tegelikult ning vajadusel leiame lahendusi, kuidas täiendavalt toetada nende arendamist. Oleme seadnud eesmärgi, et meie lapsed peavad suutma kodanikuna ka infoühiskonnas edukalt toime tulla ning omaksid tööturul konkurentsivõimelisi IT-oskusi.“

Digipädevus on üks üldpädevustest, mille omandamist ja arendamist toetatakse nii õppeaineteüleselt üldhariduses kui ka huvitegevuses. Kui varasemalt on IT-oskuste puhul peetud ennekõike silmas arvutioskust, siis alates 2014. aastast on riiklikus õppekavas digipädevus kui IT-baasoskus oluliselt laiemalt määratletud. Selles nähakse viit osaoskuste valdkonda: internetis informatsiooni otsimine ja allikakriitilisus; turvalisus nii tervise, isikuandmete kui ka keskkonna kontekstis; erineva sisu loomise oskus (näiteks foto, video, tekst) koos autoriõiguse temaatikaga; suhtlemisoskus digitaalsetes keskkondades (sealhulgas netikett); probleemi lahendamise oskus nii riistvara toimimisega kui ka õige seadme või rakenduse valikuga seonduvalt. Osaoskuste oluline valdkond on turvalisus, mille puhul on vajalik käsitleda küberkiusamise ja digijalajälje temaatikat. Ka koolis on digiseadmete kui õppevahendite kasutamine aina igapäevasem ning eeldab teatud oskuste olemasolu.

Haridusteadlased ja tööandjad peavad aina tähtsamaks üldpädevuste kujundamist. Digipädevus on aga selline üldpädevus, mille arendamine õpilases ei ole vaid kooli vastutus. Lapsed kasutavad seadmeid ja seiklevad virtuaalmaailmas ennekõike vabal ajal, mistõttu on ka lapsevanematel suur roll neid selles õigele teele suunata.

Digipädevuste tasemetöö viiakse sel aastal 1400 õpilase seas läbi esimest korda piloottestina sihtasutus Innove poolt. Tasemetöid ei hinnata, nende eesmärgiks on saada tagasisidet, mille põhjal on võimalik riigil ja koolidel paremini planeerida õppetöö läbiviimist ja hinnata pädevuste omandamist. Koolid saavad ülevaate ka õpilaste igapäevastest digioskustest. Tulemused selguvad tänavu mais.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on välja töötanud digipädevuste mudeli, millest koolid saavad lähtuda digioskuste õpetamisel ja arendamisel. Lisaks on enamus Eesti põhikoole läbi viinud digipädevuste arendamisel enesehindamise ning koostanud plaani edasiseks.

Uudiste allikas:

https://www.hm.ee/et/uudised/tana-algav-tasemetoo-annab-voimaluse-esmakordselt-moota-opilaste-digioskusi